Basty bet

Izdeý

Senim telefondary

150

senim telefony arqyly ómirdiń qıyn jaǵdaйyna tap bolǵan balalarǵa quqyqtyq, psıhologııalyq jáne konsýlьtatıvtik qyzmeti kórsetiledi.

 

11616

Zorlyq-zombylyq jáne qatygez faktileri (turmystyq zorlyq-zombylyq, eńbektik jáne seksýalьdy qanaý) anyqtalǵan jaǵdaйlarda qalalyq jáne uıaly telefondardan «11616» respýblıkalyq senim telefona habarlasýǵa bolady.

 

Ádistemelik qorjyny PDF Print E-mail

Synyp jetekshisiniń tárbıe jumysy biryńǵaй uйymdastyrýshalyq jáne pedagogıkalyq mindetterdi sheshýdi qarastyrady. Ol oqýshynyń jan-jaqty nátıjeli damýyn, saǵan sáйkes tárbıe mindetterin sheshýdiń formalary men tásilderin tańdap jáne júzege asyrýdy qamtamasyz etedi. Ol negizinen 3 baǵytta júzege asady.

1.     Oqýshyǵa tikeleй yqpal jasaý:

·       Onyń dara damý ereksheligin, qyzyǵýshylyǵyn,qorshaǵan ortasyn tanyp bilý;

·       Tárbıe yqpalyn aldyn ala boljaý, jobalaý;

·       Jeke dara jáne ujymdyq jumysta tárbıe formalary men tásilderin júzege asyrý;

·       Tárbıe yqpalynyń nátıjesine taldaý júrgizý.

 

2.     Tárbıeleý ortasyna jaǵdaй týdyrý

Oqýshylar ujymyn qalyptastyrý;

1.  Onda jaǵymdy kóńil-kúйdi qalyptastyrý;

2.  Oqýshylardy áleýmettik áreketke qatystyrý;

3.  Oqýshylardyń ózin-ózi basqarýyn damytý. 

      

3.     Balanyń áleýmettik qatynasyna yqpal etetin ár túrli sýbьektilerge kómektesý, baqylaý jasaý:

•        otbasyna áleýmettik qoldaý kórsetý;

•        muǵalimder ujymynyń ózara pedagogıkalyq áreketine qoldaý kórsetý ; 

•        buqaralyq aqparat quraldarynyń balaǵa yqpalyn baqylaý;

•        mektepten tys tárbıe mekemelerimen ózara birlesken is- qımyl jasaý.  

 

Synyp jetekshisiniń tárbıe jumysynyń maqsatyn anyqtaýy

Pedagogıka ǵylymynda tárbıe jumysynyń maqsatyn anyqtaý negizgi máseleniń biri.Sebebi, qandaйda bolmasyn árekettiń túri, maqsatqa sáйkes týyndaйdy. Maqsat bolmasa,áreket te bolmaйdy.

  Synyp jetekshisiniń oqýshylardy tanyp bilý joldary

Búgingi aqıqat ómirdegi qarqyndy reformalaý jaǵdaйy mektep muǵalimderiniń oqýshynyń jeke tulǵasy men oqýshylar ujymynyń erekshelikterin zertteýdiń, sanyń negizinde tárbıe protsesiniń nátıjesin, tıimdiligin arttyrýdyń ǵylymı- pedagogıkalyq jáne psıhologııalyq ádistemesin tanyp bilýge  birshama qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. Onyń sebebi, birinshiden, jańa jaǵdaйǵa saй balalar men ata-analardyń kózqarastarynyń ózgerýi , bizdiń eldegi jáne álemdegi bolyp jatqan qarqyndy damý jaǵdaйdy, qoǵamnyń qundylyq baǵdarynyń jańa sıpatqa ıe bolýy, soǵan sáйkes mekteptegi oqý jáne tárbıe jumystarynyń strategııasy jáne taktıkasynyń mazmunynyń jańarýy, jastardyń minez-qulqy men áreketterinde keйbir keleńsiz qubylystyń paйda bolýy áser etýde. Mundaй jaǵdaй balalardyń damýy men tárbıesin qazirgi aqıqat ómirmen baйlanystyra qarastyrýdy mindetteйdi.

Ekinshiden, qoǵamnyń búgingi jańa sıpatqa ıe bolý jaǵdaйynda ómir súrip jatqan balalar ózgeshe bir kúй keshýde.Ol, bir jaǵdaйda úlkendnr aldynda ózderiniń tuйyqtylyǵymen áser qaldyrsa, ıaǵnı ata-analary men ustazdary aldanda bir, al jeke nemese joldastary ortasynda basqa minezde bolyp kórinýge tyrysady.

Sondyqtan, qazirgi mektep muǵaliminiń qorjynynda oqýshynyń jeke tulǵasy jáne oqýshylar ujymyn zertteýdiń jan-jaqty baй ǵylymı ádistemesi jınaqtalǵan.Olar: pedagogıkalyq, sotsıologııalyq, etıkalyq t.s.s. bolyp keledi.

Synypty jańadan qabyldap alǵannan keйin, onyń jetekshisi  zertteýdi oqýshylardyń qujattarymen tanysýdan bastaйdy.Oqýshylarǵa jazylǵan minezdemeler, jyldyq baǵa qorytyndylary, synyp jınalystarynyń hattamalary, densaýlyqtaryna qatysty anyqtamalarmen tolyq tanysyp,ózinen burynǵy jetekshilik etken nemese bastaýysh synyp muǵaliminen árbir oqýshy týraly tolyq málimet alady.

Oqýshynyń jeke basyn jáne synyp ujymyn tanyp bilýge bolady. Zertteý jumysyn uйymdastyrýǵa baйlanysty qandaй pedagogıkalyq talaptar qalyptasqan:

1.     Zertteýdi bastamas buryn, eń aldymen onyń maqsatyn anyqtaý.

2.     Zertteý barysynda onyń jospary qurylyp, júйeligin qamtamasyz etý.

3.     Zertteýdi oqýshynyń ómiri men túrli áreketiniń tabıǵı jaǵdaйynda júrgizý.

4.     Zertteý jumystarynyń barysynda nysananyń jarııalyǵyn boldyrmaý.

5.  Zertteý jumysyn uйymdastyrý men nátıjesiniń obъektıvtik jaǵdaйlaryn qamtamasyz etýde ártúrli tásilderdi paйdalaný.

6.     Zertteý barysynda oqýshynyń jeke basynyń minez-qulyq erekshelikterin jan-jaqty tanyp bilýdi qamtamasyz etý.

7.     Zertteý barysynda jazba jáne taldaý jumystaryn únemi atqarý.

8.    Zertteý jumystarynyń nátıjesine qorytyndy jasaý, oqýshylarǵa psıhologııalyq minezdeme jazýdy ádetke aйnaldyrý.

Zertteý jumystary barysynda atalǵan talaptardyń oryndalýyn qadaǵalaý, ony nátıjeli uйymdastyrýdyń basty sharty. Zertteý jumysy uzaq jáne kúrdeli protsess. Mundaй jaǵdaйda synyp jetekshilerinen pedagogıkalyq- psıhologııalyq bilimderdi tereń meńgerýdi, zertteý jumystaryn shyǵarmashylyqpen uйymdastyrýdy ári olardan tózimdilikti qajet etedi.

Synyp jetekshisiniń tárbıe jospary

Synyp jetekshisiniń tárbıe jospary- mindetti pedagogıkalyq qujat. Jospar oqýshylar ujymynyń qalypty damýyna maqsatty jáne júйeli túrde yqpal etedi, tárbıe mindetterin durys uйymdastyrýǵa múmkindik týǵyzady. Jospar bolmaǵan jaǵdaйda tárbıe protsesinde kóp qıynshylyqtar týady.

Jospar- tárbıe jumysynyń aйnasy. Ol synyp jetekshisi men oqýshylar ujymynyń birlese atqaratyn jumysyn aйqyndaйdy. Synyp jetekshisiniń tárbıe josparyndaǵy onyń maqsat- mindetteri jáne mazmunymen tanysý barysynda, belgili bir synyptaǵy oqýshylardyń tárbıelik deńgeйiniń sapasyn, adamgershilik qasıetterin, qyzyǵýshylyǵy men jeke bastarynyń kemshiligin t.b. qasıetterin baйqaýǵa bolady. Ol úshin tárbıe jospary obъektıvtik turǵyda synyptaǵy oqýshylardyń naqtyly jaǵdaйlaryn eskere otyryp jasalýy tıis. Sonda ǵana mektep oqýshylaryn tárbıeleý qoǵamnyń talabyna saй nátıjeli júrgiziledi.

Mekteptegi synyp jetekshisiniń tájirıbesinde oqýshylardyń qabileti men qyzyǵýyn, jeke basynyń erekshelikteri men suranystaryn eskermeй, ústirt jasalatyn josparlar kóp kezdesedi. Sandaй-aq tárbıe josparlaryn bir-birinen kóshirip alatyn nemese bıylǵy josparyn kelesi jyly qaйta kóshirip qoıa salatyn synyp jetekshiler kóptiń qasy.

Tárbıe jospary – synyp jetekshisiniń shyǵarmashylyq zerthanasy.

Olaй degenimiz, jospar bir kúnniń nemese bir oqý jylynyń nátıjesi emes. Bala tárbıesi qıyn bolsa, ony qoǵamnyń, jeke tulǵanyń jeke tulǵanyń talabymen ushtastyra qurý – odan da qıyn týǵyzady. Mundaй jaǵdaйda synyp jetekshisinen erinbeй, talmaй uzaq merzimde zertteý jumystaryn júrgizýdi qajet etedi.

Jospar jarty jylǵa nemese toqsanǵa arnap jasalady. Tájirıbeli synyp jetekshisi toqsandyq jospardan, aйlyq jáne aptalyq jospar quryp alady. Bulaй jumys jasaý jospardyń ıkemdiligi men tıimdiligin arttyrady.   

Tárbıe josparynyń úlgisi

1.   Synyp jaйly málimet: synyp, synyp belsendileri, balalardyń tártibi, densaýlyǵy, sabaq úlgerimi, qabiletteri, olardyń ata-analary, belgili bir uйymǵa qatysy, qoǵamdyq tapsyrmasy, turǵylyqty meken- jaйy týraly qysqasha sıpattama beriledi.

2.   Ótken oqý jylyna saй atqarylǵan tárbıelik sharalardyń nátıjesine qysqasha taldaý.

3.  Jańa oqý jylyna saй belgilengen tárbıe jumysynyń maqsaty men mindetterin anyqtaý.

1.  Synyp ujymyn uйymdastyrý: (formasy- synyp saǵaty), taqyryptyq áńgimeler, saıası habarlama, oqyrmandar konferentsııasy, pikirtalas, suraq-jaýap keshi, olımpıada, kóńildiler men tapqyrlar klýby, eńbekke qatysty ister, sporttyq jáne mádenı sharalar, kezdesýler, buqaralyq sharalar jatady.

2.  Bul baǵytta synypqa qatysty uйymdastyrý sharalary belgilenedi (Uйymdastyrý formasy- synyp jınalysy). Onda oqýshylardyń oqý, tárbıe jáne qoǵamdyq paйdaly isterine qatysty  ujymdyq sharalardy josparlaý, olardy uйymdastyrý jumystary kórsetiledi. Oqýshylardyń ózin-ózi basqarý uйymdaryna qatysty synyp jınalysynyń taqyrybyn, olardyń kún tártibin belgileйdi, synyp jetekshisi  ár túrli úйirmeler men klýbtar jumysynyń  taqyrybyn josparǵa kirgize otyra: kómek kórsetý, aqyl-keńes berý olarǵa óziniń tikeleй qatynasyn kórsetedi.

3.   Sol synypta isteйtin barlyq pán muǵalimderi, pándik úйirmeleriniń jetekshilerimen baйlanys ornatyp, olardyń josparlaýynda oqý- tárbıe jumystaryna arnalǵan buqaralyq sharalary belgilenip, ózara jaýapkershilikteri anyqtalady, ózara árektteri kórsetiledi.

4.    Otbasy men jurtshylyqpen jumys: oqýshylardyń ata-analarymen baйlanys ornatý, ata-analar lektorııasynyń taqyryptaryn belgileý. Mektep ata-analar komıtetiniń josparynan: ata-analar jınalysynyń taqyrybyn, merzimin, olardyń otyrystaryn , sharalardy óziniń josparynda kórsete otyryp, olardyń ózara baйlanysyn qamtamasyz etý sekildi jumystar belgilenedi.

5.   Jeke oqýshymen jumys: bul bólimde synyptaǵy keйbir oqýshynyń sabaq úlgerimine, tártibine qatysty, onyń qabiletin shyńdaýǵa saй jumystardyń túrleri kiredi.            

Synyp jaйly málimet, ótken oqý jylynda atqarylǵan tárbıe jumystarynyń nátıjesine taldaý, jańa oqý jylyna arnalǵan sol synyptaǵy tárbıe jumystarynyń mindetteri negizinde oqýshylarmen, ata-analarmen, qoǵamdyq uйymdar, jáne pán muǵalimderimen birlese atqaratyn is-áreketterdiń túrimen, ár taraptaǵy atqarylatyn tárbıelik sharalar mazmuny jáne formalary tómendegideй bólimderde kórsetiledi.  

 

Apta aralyǵyn kórsetý

Negizgi bólimder

Tárbıelik sharalardyń mazmuny

Formasy  men  tásili

Merzimi, ýaqyty 

Jaýapty adamdar

Ótilgeni týraly belgi

 

1.    Synyp ujymyn uйymdastyrý

           

2.    Oqýshylardyń ózin-ózi basqarý uйymdary jáne balalardyń birlestikteri men ózara áreketteri

           

3.    Pán muǵalimderi jáne mektep ákimshilikterimen baйlanys

           

4.    Otbasy jáne jurtshylyqpen jumys

           

5.    Jeke oqýshymen jumys

           

                       

 
© 2008 Павлодарский технологический колледж